Greenpeace ütleb, et EL peab vähendama põllumajandusloomade põhjustatud kasvuhoonegaase, et saavutada Pariisi kliimaleppe eesmärke.
Lehmad, sead ja muud põllumajandusloomad toodavad Euroopas igal aastal rohkem kasvuhoonegaase kui kogu EL-i autod ja kaubikud kokku – kui loomade sööt arvesse võtta, selgub Greenpeace’i uuest analüüsist.
Euroopa liha- ja piimatoodangu suurenemine viimase kümne aasta jooksul on muutnud põllumajanduse palju suuremaks emissioonide tekitajaks, kuid sellal kui valitsused on oma kliimapoliitikas võtnud sihiks taastuvenergia ja transpordi, siis toidu ja põllumajanduse kliimamõju vähendamise algatused on ajast maha jäänud.
2018. aastal (viimane aasta, mille kohta on saadaval täpsed andmed ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonilt) vastutasid EL-i põllumajandusettevõtete kariloomad umbes 502 miljoni tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi eest aastas, peamiselt eraldatava metaani kaudu. See on võrreldav 656 miljoni tonni süsinikdioksiidiga samal aastal Euroopa autodelt ja kaubikutelt.
Kuid kui kasvuhoonegaaside kaudsed heitkogused kokku arvutada, hinnates loomasööda kasvatamisega seotud metsaraiumist ja maakasutuse muutuseid, on aastane emissioon võrdne 704 miljoni tonni süsinikdioksiidiga. Need arvutused on esitatud hiljuti avaldatud uues Greenpeace’i aruandes pealkirjaga “Farming for Failure”.
EL-i liha- ja piimatootmine kasvas aastatel 2007–2018 9,5%, mis Greenpeace’i andmetel tähendas aastaste heitkoguste kasvu 6% ehk umbes 39 miljonit tonni. See võrduks 8,4 miljoni uue auto lisandumisega teedele.
Kui selline kasv jätkub, on vähetõenäoline, et EL täidab Pariisi kliimaleppest tulenevaid kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusi. EL suurendas hiljuti, järgmisel aastal toimuvate ÜRO kliimakõneluste eel, heitkoguste vähendamise eesmärke – Euroopa roheleppe raames on eesmärgiks vähendada emissioone 2030. aastaks 55%, võrreldes 1990ndate tasemega.
Greenpeace’i põllumajanduspoliitika direktor Marco Contiero ütles, et poliitikud peavad põllumajandusloomade heitkogused kontrolli alla saama või nad seisavad silmitsi süsinikdioksiidi vähendamise eesmärkide läbikukkumisega. “Euroopa juhid on loomakasvatuse kliimamõjusid liiga kaua ignoreerinud,” ütles ta. “Teadus, nagu ka arvud, ütlevad selgelt: me ei saa vältida kõige hullemat kliimamuutust, kui poliitikud kaitsevad jätkuvalt liha- ja piimatööstuse toodangut. Põllumajandusloomad ei lõpeta peeretamist ja röhitsemist, ning ainus viis heitkoguste vähendamiseks vajalikul määral on põllumajandusloomade arvu vähendamine.”
Intensiivse loomakasvatuse vähendamine poole võrra tekitaks aastas umbes 250 miljonit tonni vähem süsinikdioksiidi emissiooni, mis on umbes sama suur kui Euroopa 11 kõige väiksemate heitkogusega riikide emissioon kokku.
Suurbritannia farmerite liidu pressiesindaja ütles, et põllumehed tegutsevad, eesmärgiga olla 2040. aastaks süsinikuneutraalne. Farmerite liidu andmetel on Ühendkuningriigi põllumajandus vastutav 10% Ühendkuningriigi kasvuhoonegaaside heitkogustest – söödaga seotud kaudseid heitkoguseid arvesse võtmata.
“Kui tahame saavutada süsinikuneutraalsuse eesmärki, peame vähendama oma kasvuhoonegaaside heidet tervikuna,” ütles farmerite liidu pressiesindaja. “Keskendumine tootlikkuse parandamisele on siin võtmetähtsusega, lisaks süsiniku ladustamisele ja ladustamise parandamisele rohumaadel ning taastuvenergia tootmisele.”
Greenpeace kutsub EL-i ühise põllumajanduspoliitika raames üles lõpetama tööstusliku loomakasvatuse riiklikke toetusi, osana EL-i roheleppe kavast. Tõenäoliselt ei võida selline poliitika enamikus suurtes Euroopa riikides toimuva võimsa põllumajanduse lobitöö poolehoidu, kuid poliitikud on sunnitud demonstreerima, kuidas nad saavad täita EL-i kliimaeesmärke ilma ulatuslike reformideta põllumajanduses.
Allikas: The Guardian “EU’s farm animals ‘produce more emissions than cars and vans combined’” (22.09.2020)