Loomad

Lehmad, nagu kõik imetajad, annavad piima vaid siis, kui nad on olnud lapseootel, sest rinnapiim on mõeldud beebidele. Inimesed on ainus loomaliik, kes joob teise loomaliigi rinnapiima, sundides selleks teise liigi naissoost isendeid uuesti ja uuesti rasedaks, lahutades siis lapsed emadest, võttes lastele mõeldud rinnapiima endale ning tappes need ärakurnatud emad kohe, kui nad ei anna enam nii palju rinnapiima kui on inimestele majanduslikult kasulik. On traagiline, et usume, et selles äärmiselt julmas tegevuses on midagi loomulikku või et meie, täiskasvanud inimesed, peaks jooma rinnapiima ja veel mitte enda liigikaaslaste, vaid juhuslikult valitud teise loomaliigi rinnapiima. Kahjuks on selle rumaluse ohvriks loomad, kes pole mitte milleski süüdi.

Iga kord kui tarbid loomseid piimatooted, toetad loomade väärkohtlemist ja tapmist.
Iga kord kui tarbid loomseid piimatooted, toetad loomade väärkohtlemist ja tapmist.

Vägisi rasedaks

Nagu kõik teised imetajad, annavad lehmad, nagu ka kitsed, hobused, lambad, koerad, kassid, inimesed jne piima vaid siis, kui nad saavad lapse. Seetõttu sunnitakse lehmi uuesti ja uuesti rasedaks, enamasti läbi kunstliku seemendamise. Selline pidev rasedaks tegemine, et lehm oma lapse jaoks piima annaks, kurnab loomade kehasid niivõrd, et nad tapetakse tavaliselt peale 3-4 rasedust, umbes kuni 6 aasta vanuselt, sest nad ei suuda enam soovitud koguses piima anda või uuesti rasedaks jääda. Selline pidev sundrasestamine, seksuaalne väärkohtlemine ja kehade ekspluateerimine kuni vägivaldse surmani tekitab loomadele nii füüsilist kui psühholoogist stressi.

Sunniviisiline rasestamine
Sunniviisiline rasestamine.

Eluaegne vangistus

Kuigi tihti usutakse, et lehmad veedavad oma elu aasadel, on tänapäeva masstootmise reaalsus vangistus kitsastes tingimustes. Tööstuslikus farmis elanud lehma ainus võimalus välismaailma näha on sõidul tapamajja.

Troostitu elu ühes Eesti piimafarmis
Troostitu elu piimafarmis.

Julm aretustegevus

Aretustegevuse tulemusena on lehmad muudetud masinateks, kes peavad maksimaalselt piima andma – kuni 60 liitrit päevas. See on enam kui 10 korda rohkem, kui looduse poolt ette nähtud. Sellises tempos suudavad lehmad piima anda vaid lühikest aega, mille järel nad halastamatult tapetakse – loomade heaolu huvitab piimatööstust vaid sel määral, kuivõrd see maksimeerib majanduslikku kasu.

Pidevast lüpsmisest, räpastest elutingimustest ja bakteritest tingitult on levinud udarapõletik ehk mastiit. 

Pidevast lüpsmisest ja räpastest elutingimustest tekkinud mädane põletik.
Pidevast lüpsmisest ja räpastest elutingimustest tekkinud mädane põletik.

Vasikate kurb saatus

Sundrasestamise tulemusel sündivad loomalapsed on enamasti piimatööstusele kasutud, välja arvatud emased vasikad, kes pannakse asendama ära kurnatud ning seetõttu inimestele kasutuks muutunud emasloomi. Vasikas, keda ema on oma kehas kandnud üheksa kuud, eemaldatakse ema juurest tavaliselt kuni paar päeva peale sündi, põhjustades sellega mõlemale tugevat stressi. Meeleheitel ema võib veel kaua oma last taga nutta.

Ema nutab, sest tema laps varastati peale 9 kuud kestnud rasedust.

Kui emaseid loomalapsi ootab sama julm saatus nagu nende emasid, siis isased vasikad kas hukatakse kohe peale sündi ja visatakse prügina minema või nad müüakse mõni aeg hiljem vasikalihaks.

Lehmad peavad oma laste ära varastamisest tekkiva trauma läbi elama igal aastal, iga kord peale sünnitamist. Iga ema ja lapse vahel tekkiv tugev side rebitakse julmalt katki, sest lubada lapsel oma ema juures viibida ja tema rinnapiima juua pole piimatööstuse jaoks majanduslikult kasulik.

Ema näeb oma lapsi viimast korda.

Vasikaid, keda kohe peale sündi ei tapetud, hoitakse tavaliselt emast eraldi ning neile joodetakse oma ema rinnapiima asemel erinevaid asendajaid. Kui vasikas lubatakse ema juurde, siis paigaldatakse talle eelnevalt näkku ogadega ninarõngas, et vasika katsed oma ema rinnapiima juua tekitaks emale füüsilist valu. Piimatööstus ei luba loomalastel oma emade piima juua, sest see poleks majanduslikult kasulik. 

Ogadega ninarõngas, et takistada oma ema rinnapiima joomist.
Ogadega ninarõngas, et takistada oma ema rinnapiima joomist.

Tahtlik vigastamine

Piimatööstuses levinud protseduurid, mida tehakse enamasti valuvaigistiteta, on loomade märgistamine neid põletades, sarvede eemaldamine, sabade lõikamine, kastreerimine, märkide kinnitamine kõrva, tätoveerimine, nibude äralõikamine jms. 

Lehmale tehakse vägivaldseid protseduure ilma tuimestuseta.
Lehmale tehakse vägivaldseid protseduure ilma tuimestuseta.

Halastamatu tapmine

Kui lehmi on 3-4 korda vägisi rasedaks tehtud, nende lapsed ära võetud, nende rinnapiim ära võetud ning nad ei suuda enam inimestele kasulikud olla, võetakse neilt ka elu. Ükski farmilehm ei sure vanadussurma.

Lehmi hoitakse elus täpselt nii kaua, kuni see on majanduslikult kasulik.
Lehmi hoitakse elus täpselt nii kaua, kuni see on majanduslikult kasulik.

Ära rahasta loomade väärkohtlemist

Iga kord, kui tarbime loomseid piimatooteid, toetame oma rahakotiga loomade väärkohtlemist ja tapmist. Kas usud nüüd ikka veel neid südametuid valesid, mida piimatööstus Sulle ette söödab, et müüa tooteid, mis on täiesti ebaloomulikud (Sa ei ole lehmalaps!), mis kahjustavad Su tervist, mis hävitavad keskkonda ning mis kohtlevad teisi elusolendeid asjadena? Igale loomsele tootele on olemas tervislik, keskkonnasäästlik ning mis kõige tähtsam, loomade elusid säästev alternatiiv. Palun mõtle oma igapäevaseid tarbimisvalikuid tehes ja ära investeeri vägivalda ja surma.

Aitäh.

Allikad