Tervis

Eestlased tarbivad piimatooteid märkimisväärses koguses. Riiklik poliitika edendab neid tooteid endiselt, hoolimata teaduslikest tõenditest, mis seavad kahtluse alla nende kasu tervisele ja osutavad nende võimalikele terviseriskidele. Ehkki piimatooteid turustatakse tugevate luude jaoks hädavajaliku toiduna, tuleks tegelikult arvesse võtta ka terviseriske nagu südamehaigused, teatud vähid, seedeprobleemid ja 1. tüüpi diabeet.

Luustiku tervis

Kaltsium on oluline mineraal, mis aitab luud tugevana hoida. Meie luustik uueneb pidevalt, see tähendab, et keha võtab luudest väikese koguse kaltsiumi ja asendab selle uue kaltsiumiga. Seetõttu on hädavajalik, et seda mineraalainet oleks piisavalt, et keha ei vähendaks selle ümberkujundamise käigus luutihedust. Kuigi kaltsium on vajalik luustiku tervise tagamiseks, väheneb kaltsiumi tarbimise tegelik kasu teatud aja möödudes. Uuringud näitavad, et rohkem kui umbes 600 milligrammi päevas – mida on lihtne saavutada ilma piimatoodete või kaltsiumilisanditeta – ei muuda luid tugevamaks.

Tegelikult näitavad uuringud, et piimatoodetel on luudele vähe kasu või seda pole üldse. Ajakirjas Pediatrics avaldatud 2005. aasta ülevaade näitas, et piima joomine ei paranda laste luude tugevust. Uuemas uuringus jälgisid teadlased seitsme aasta jooksul noorte tüdrukute toitumist, treeningut ja stressimurdude määra ning järeldasid, et piimatooted ja kaltsium ei takista noorukieas tüdrukute stressimurdude tekkimist.

Kuidas on see võimalik? Esiteks vajavad terved luud enamat kui lihtsalt kaltsiumi. Näiteks on K-vitamiin luustiku tervise jaoks oluline, kuid enamik piimatooteid sisaldab seda väga vähe. Õnneks on teatud rohelised köögiviljad nagu lehtkapsas ja spargelkapsas luude jaoks eriti kasulikud, kuna need sisaldavad nii kaltsiumi kui ka K-vitamiini.

D-vitamiin on luude tervise jaoks samuti vajalik. Ilma piisava koguse D-vitamiinita imendub ainult 10–15 protsenti tarbitavast kaltsiumist. Loomne piim ei sisalda looduslikult D-vitamiini – seda lisatakse piimale. Looduslik D-vitamiini allikas on päikesevalgus – meie nahk toodab päikese käes olles D-vitamiini. Vähesed toidud sisaldavad looduslikult D-vitamiini ja looduslikult ei sisalda seda ükski loomse piima toode.

Seetõttu on vitamiinilisandiga helbed, leib, apelsinimahl, taimsed piimad jms võimalus toitumise kaudu D-vitamiini saada. Saadaval on ka toidulisandid.

5-15 minutit keskpäevase päikese käes viibimist paljastatud käte, jalgade või käte, näo ja käsivartega võib olla piisav paljude inimeste D-vitamiini vajaduste rahuldamiseks. Siiski, kui nahk on tumedam, kui ollakse vanem, elatakse põhja pool või linnas ja isegi pimeda talvehooaja läbimine võivad kõik raskendada piisava D-vitamiini saamist ainuüksi päikesest. Õnneks on toidulisandid lihtne viis D-vitamiini saada – täiskasvanutel soovitatakse võtta 10 mikrogrammi, eakatel 20 mikrogrammi D-vitamiini.

Muud luude kaitsmise viisid hõlmavad soola tarbimise piiramist, rohkema puu- ja köögivilja söömist, ning piisava kaltsiumi tarbimist taimsetest toitudest nagu lehtkapsas, spargelkapsas, muud lehtköögiviljad ja oad. Võib kasutada ka kaltsiumiga rikastatud tooteid, näiteks hommikuhelbeid ja mahlasid. Sojapiim ja lisatud vitamiiniga apelsinimahl pakuvad umbes sama palju kaltsiumi ühe portsjoni kohta kui loomne piim või muud loomsed piimatooted.

Samuti on treenimine üks tõhusamaid viise luutiheduse suurendamiseks ja osteoporoosi riski vähendamiseks. Selle eeliseid on täheldatud nii laste kui ka täiskasvanute uuringutes.

Rasvasisaldus ja südamehaigused

Loomsed piimatooted – sealhulgas juust, jäätis, piim, või ja jogurt – lisavad dieeti märkimisväärses koguses kolesterooli ja küllastunud rasvu. Suure rasvasisaldusega ja eriti küllastunud rasvade sisaldusega dieedid võivad suurendada südamehaiguste ja insuldi riski ning põhjustada muid tõsiseid terviseprobleeme.

Teisest küljest võib madala rasvasisaldusega taimne dieet (mis välistab loomsed piimatooted) koos treeningu, suitsetamisest loobumise ja stressiga toimetulekuga mitte ainult südamehaigusi ära hoida, vaid võib neid isegi tagasi pöörata.

Vähk

Loomsete piimatoodete tarbimine on seotud ka suurema vähiriskiga, eriti reproduktiivsüsteemi vähiga. Kõige olulisem on, et piimatoodete tarbimine on seotud suurenenud eesnäärmevähi riskiga.

Loomsete piimatoodete tarbimine on eesnäärmevähiga kõige tõenäolisemalt seotud insuliinitaolise kasvufaktori (IGF-1) suurenemise kaudu. Piima ja piimatoodete regulaarsel tarbimisel on tõestatud IGF-sisalduse suurenemine inimeste veres. Erinevate populatsioonide uuringud on näidanud tugevat ja järjepidevat seost vere IGF-1 ja eesnäärmevähi riski vahel. Üks uuring näitas, et kõrgeima IGF-1 sisaldusega meestel oli rohkem kui neli korda suurem eesnäärmevähi risk, võrreldes madalaima tasemega inimestega. Terviseuuringus, mis jälgis 28 aasta jooksul 21 660 osalejat, leidsid teadlased suurenenud eesnäärmevähi riski neil, kes tarbisid rohkem kui 2,5 portsjonit piimatooteid päevas, võrreldes nendega, kes tarbisid vähem kui 0,5 portsjonit päevas. See uuring, mida toetavad ka muud avastused, näitab samuti, et eesnäärmevähi risk on suurem ka madala rasvasisaldusega loomse piima rohkema tarbimise korral. See tähendab, et liiga palju loomsete piimatoodete kaltsiumi, mitte ainult neis sisalduv rasv, võib kahjustada eesnäärme tervist.

Uuringus, kus osales 1893 naist, kellel diagnoositi varajases staadiumis rinnavähk, selgus, et suurema rasvasisaldusega loomsete piimatoodete söömine oli seotud kõrgema suremuse määraga. Vaid pool portsjonit päevas suurendas riski märkimisväärselt. Kuna hormoone hoitakse rasvas, tähendab pigem suurema kui madala rasvasisaldusega piimatoodete tarbimine tõenäoliselt seda, et naised tarbivad rohkem östrogeeni. Teises mahukas uuringus, milles osales 1941 naist, leiti, et naistel, kes tarbisid kõige rohkem juustu, oli rinnavähi risk 53 protsenti suurem.

Loomsete piimatoodete tarbimine võib samuti kaasa aidata munasarjavähi tekkele. Piimatoodete ja munasarjavähi seos võib olla tingitud piimasuhkru (laktoosi) lagunemisest galaktoosiks – suhkruks, mis võib olla munasarjarakkudele toksiline. Kaks uuringut, üks Rootsis ja teine USA naiste seas, näitas, et laktoosi ja piimatoodete tarbimine oli positiivselt seotud munasarjavähiga. USA naiste terviseuuring leidis, et naistel, kes tarbisid päevas rohkem kui ühe klaasi piima, oli munasarjavähi tekke võimalus 73 protsenti suurem kui naistel, kes jõid päevas vähem kui ühe klaasi.

Ajakirjas British Journal of Cancer avaldatud mahukas uuringus identifitseeriti 22788 laktoositalumatut inimest ja leiti, et piimatooteid (laktoositalumatuse tõttu) vältivatel patsientidel oli kopsu-, rinna- ja munasarjavähki haigestumine väiksem kui nende pereliikmetel, kes piimatooteid ei vältinud. Uuringust võib järeldada, et loomsetes piimatoodetes leiduvate küllastunud rasvade ja lisahormoonide vältimine kaitseb teatud vähiliikide eest.

Laktoositalumatus

Laktoositalumatus on levinud, mõjutades 25% eestlastest. Sümptomid, mille hulka kuuluvad kõhuvalu, kõhulahtisus ja gaas, tekivad seetõttu, et neil inimesteel puudub ensüüm laktaas, mida on vaja piimasuhkru laktoosi seedimiseks. Imetavad lapsed toodavad ensüüme, mis laktoosi lagundavad, kuid täiskasvanuks saades kaotavad paljud meist selle võime. Selle tulemusel laktoos ei imendu, vaid jääb soolestikku, kus see laktoositalumatuse sümptomeid põhjustab.

Saastumine

Loomsed piimatooted sisaldavad saasteaineid, alates hormoonidest kuni pestitsiidideni. Piim sisaldab loomulikult ka lehma kehas toodetavaid hormoone ja kasvufaktoreid. Lisaks antakse mõnedes riikides lehmadele piimatoodangu suurendamiseks inimtekkelisi hormoone, näiteks veiste rekombinantset kasvuhormooni (rBGH).

Lehmade udarainfektsioonide (mastiidi) raviks kasutatakse antibiootikume. Mõningatest piima- ja piimatoodete proovidest on leitud nende antibiootikumide jälgi. Kahjuks kasutatakse antibiootikume sageli, kuna mastiit on lehmadel väga tavaline, kuna põllumajandusettevõtes toodavad lehmad rohkem piima, kui loodus ette näeb.

Loomses piimas leiduvate saasteainete näiteks on ka pestitsiidid ja dioksiinid. Piimatooted moodustavad ühe neljandiku kuni poole kogu dioksiine sisaldavast tarbitavast toidust. Kõik need toksiinid kipuvad aja jooksul kehas kogunema. Lõpuks võib see kahjustada immuun-, reproduktiiv- ja närvisüsteemi; lisaks on dioksiinid seotud vähiga.

Muud saasteained, mis võivad loomsesse piima sattuda, hõlmavad melamiini (mida leidub sageli plastikutes ja mis võib kahjustada neerusid ja kuseteesid) ja vähki põhjustavaid toksiine, näiteks aflatoksiine.

Diabeet

Insuliinist sõltuv (1. tüüpi) diabeet on seotud loomsete piimatoodete tarbimisega imikueas. 2001. aastal tehtud Soome uuring, milles osales ligi 3000 imikut, kellel oli geneetiliselt suurenenud risk haigestuda diabeeti, näitas, et lehmapiima varajane tarbimine suurendas vastuvõtlikkust 1. tüüpi diabeedi suhtes. Lisaks täheldas Ameerika Pediaatria Akadeemia 1. tüüpi diabeedi esinemissageduse vähenemist kuni 30 protsenti imikutel, kes väldivad kokkupuudet lehmapiimavalguga vähemalt esimese kolme elukuu jooksul.

Laste terviseprobleemid

Loomsetes piimatoodetes sisalduvad piimavalgud, piimasuhkur, rasv ja küllastunud rasvad on ohtlikud lastele tervisele ning võivad põhjustada rasvumist, diabeeti ja südamehaigusi. Ehkki rasvumisriski vähendamiseks soovitatakse sageli madala rasvasisaldusega piima, näitas ajakirjas Archives of Disease in Childhood avaldatud uuring, et lapsed, kes jõid rasvavaba loomset piima, võrreldes loomset täispiima joonud lastega, ei olnud vähem rasvunud. Lisaks ei leidnud metaanalüüs tõestust väitele, et loomsete piimatoodete tarbimise suurendamine vähendab pikaajaliselt (> 1 aasta) keharasva ja kehakaalu.

Imikutele ei soovitata lehmapiima tarbida. Näiteks Ameerika Pediaatria Akadeemia soovitab alla ühe aasta vanustele imikutele lehmapiima mitte anda. Lehmapiimas sisalduv raud ei ole imikutele mitte ainult raskesti omastatav, vaid lehmapiim võib põhjustada imikute sooltes mikroskoopilist verejooksu.

Gaasivalud on loomse piima tarbimisega kaasnev lisamure. Kuni 28 protsenti imikutest põeb gaasivalusid esimese elukuu jooksul. Lastearstid teavad juba ammu, et sageli on põhjuseks lehmapiim. Nüüd teame, et rinnaga toitvatel emadel võivad olla gaasivaludega lapsi, kui emad tarbivad lehmapiima. Lehmapiimavalgud võivad tungida läbi ema vereringe, rinnapiima ja jõuda lapsele, põhjustades mõnedel imikutel sümptomeid.

Lisaks tekivad lehmapiima tarbivatel lastel tõenäolisemalt toiduallergiad ja krooniline kõhukinnisus.

Järeldused

Loomne piim ja loomsed piimatooted pole dieedis vajalikud ja võivad olla isegi tervisele kahjulikud. Parim on tarbida tervislikke toite, mis hõlmavad täisteratooteid, puuvilju, köögivilju, ube, herneid ja läätsi ning asendada lehmapiim taimse piimaga, näiteks kaera-, mandli-, soja- või india pähkli piimaga. Need toitainerikkad toidud aitavad toitainete vajadusi hõlpsalt täita, ilma piimatoodetega seotud terviseriskideta.

Allikad